Triinu Kree, I HK
4. mai õhtul võis Sakala keskuse poole suundumas näha kõikvõimalikel uhketel viisidel ehitud karvaseid ja sulelisi, sest algamas oli sedapuhku kevadesse lükatud aastalõpupidu teemaga “Maskiball”.
Teatristuudiolased, tantsijad ja lauljad olid eelneva päeva peaproovis veetnud ning seadnud kõik valmis, et saali ja rõdule kogunenud pidulised meeleoluka eeskava osaliseks saaksid. Üritusele tegi särtsaka sissejuhatuse Face tantsukooli Forte rühm tantsuga “Maskiball”, mille juhendajateks olid VG vilistlased Veronika Sadkevitš ja Christopher Meier. Kelly Hiielaid esitas laulu “Learn To Be Lonely & Phantom of the Opera”.
End esimesi kordi lavalaudadel proovile panev I aasta teatristuudio esitas õhtu jooksul kolm omaloomingulist etüüdi, millest esimene oli Emily Andra Angerjase eestvedamisel valminud ühisloome lasteaiapeo teemal. Õpilased olid valmistanud loomade ja ilmastikunähtuste maskid, millega näitlemise tehnikat oli eelnevatel kuudel harjutatud. Sandra Plakk kandis koolibändi – trummidel Ako Lehemets, bassil Villem Haug ja kitarril Eero Lõhmus – saatel ette lõbusa laulu “Mutionu pidu”. Tantsuga saatis II neiduderühm, liikumise autoriks Mait Agu. Kogu ürituse vältel pakkusid vürtsikaid vahepalu õhtujuhid Martin Paalo ning Gerly Rännik, saatjaks III aasta teatristuudio ehk Sepikuseks.
Kiirest kostüümivahetusest naasnud I teatristuudio tuli nüüd lavale kontrastselt teistlaadi teemaga – kanti ette musta huumoriga pikitud telereklaam katkuajast, autoriks Triinu Kree. Tuntud rahvalaul “Kui Kungla rahvas” oli ümber kirjutatud paroodiaks, mis käsikäes üledramaatiliste žestide ja eestlaslikult kareda olemuse tögamisega publikule head kõhutäit naeru pakkus. Katkuteema tumedaks jätkuks esitas III segarühm Kirsika Tõruvere tantsu “Pidu katku ajal”.
Järgmine etteaste oli neoonvärvides nii otseses kui ka kaudses mõttes, sest lavale tulid “O Si Nene” esitajad – laulis Jete Liisa Kiik, bändimeesteks olid Reno Salujõe ja Kaupo Kruusmäe ning koos koreograafia autor Herta Soroga tantsisid Ada-Lea Steinfeld, Kirke Kägo ning Kertu Soomets.
Esimese ja viimase aasta teatristuudiote jaoks oli märgiliseks etteasteks ühine improvisatsioonietüüd pangaröövi teemal. Lisaks publikule ei teadnud ka näitlejad ise, kuhu toimuv võib välja viia – seega oldi julged ja nauditi olukorda, mis leidis lõpuks magusalt kriminaalse lahenduse.
Hoogsatel nootidel mängis edasi ka järgmine etteaste – Lisete Hiiesalu ja Sander Ambo rohelise maski tants, mille oli erinevatest koreograafidest kokku seadnud Ave Alvre.
Merilii Lõsjuk esitas James Bondi legendlaulu “Live and Let Die”, saatjaks koolibänd.
Emotsioonid olid ülevad, maskid säravad ja prožektorid hiilgavad, kuid õhtu grande finale oli alles ees, sest lavalauad vallutas ei miski muu kui kodumaine, õigemini kodukooline “Maskis laulja”! Sarmikad saatejuhid Mart (Kirke Pütsepp) ja Sander (Kristjan Glück) võtsid publiku ovatsioonid väärikalt vastu ning kohtunikutoolidel istusid Brigitte Sus (Saale Liisbet Tõrv), Anne Hunt (Emma Lumi) ja Mart Juur (Karl-Kristofer Alp). Kõrgem Kohtunik (Kauri Kaljuste) jagas oma kõmisevaid arvamusi rõdult. Reporter-teleporteri rollis oli Liis Getliin Kala.
Esimesena saabus Tõsine Tibu (Katerina Agafonova) lauluga “No Time To Die” (Billie Eilish). Kertu Alvre koordineeritud tantsuga saatis esitust Kaisa-Liisa Väli.
Teisena astus rambivalgusesse Kiisu-Miisu Mjau (Nora Viikmaa) palaga “Dangerous Woman” (Ariana Grande), koreograaf Herta Soroga olid toeks taustatantsijad Ada-Lea Steinfeld, Kaisa-Liisa Väli, Annika Kukk ja Paula Statsenko Nelle Kala.
Kolmandaks lendas kohale Kurb Kurg (Greta Raudsepp), esitamaks tundelist lugu “To Believe” ( Matthew Evancho). Kertu Alvre taustakoreograafiat esitasid Kerli Napritson ja Melany Kuldsaar.
Lõppakordiks jõudis pärale Kobe Konn (Paula Statsenko) palaga “Get Into It” (Doja Cat). Herta Soro eestvedamisel astusid üles Ada-Lea Steinfeld, Annika Kukk ning Kaisa-Liisa Väli.
Põhjalik ja naerurohke eeskava oligi märkamatult lõpule jõudnud ja oli aeg esimeseks tantsuplokiks Liina Saare bändi saatel. Kangevõitu jalad vabaks kepsutatud, kutsuti rahvas tagasi saali, sest põnevuskahinate saatel kuulutati välja tänavuse VG filmikonkursi auhinnasaajad. “Võistlusele laekus kolm eripalgelist tööd,” sõnas žüriiliige Silvia Soro. “Oli märgata head operaatoritööd ja kõik filmid lähenesid teemakäsitlusele omamoodi.”
Kokku anti välja kuus Oskarit. Film “Lambist” (põhiautoriteks Triinu Kree, Laura-Liisa Lehtmets ja Jan Randar Raidma) pälvis kolm preemiat: parima stsenaariumi ja helikujunduse ning Toivo Lõhmus külalisnäitleja preemia. Tallinna õpperühma film “Mina ja mina” (Bella Kurg ja Jegor Andrejev) teenis tunnustuse parima režii ja operaatoritöö eest, lisaks sai Bella Kurg näitlejapreemia. Oskari pälvis ka “Mardus” (Regina Univer, Berit Ületoa ja Ade Sild) kui kõige teemakohasem film.
Pärast auhindamist ning “Mina ja mina” ning “Marduse” vaatamist suunduti taaskord tantsule, mille järel vaadati ära veel “Lambist”. Tunnustati õhtu kõige silmatorkavamaid maskikandjaid, kelleks olid Roosi Mändmaa, Karl-Kristofer Alp ja Joosep Kaust.
Siis läksid tuled kustu, uksed “kes väljas, see väljas, kes sees, see sees”-põhimõttel kinni ja III aasta teatristuudio käis rahva seas kõheda muusika saatel taskulampidega ringi. Aeg-ajalt koonduti väljavalitute ümber piiramisrõngasse, mille üllatunud keskpunktile esitati ootamatuid ja ülejäänutele humoorikat kaasaelamist pakkuvaid see-või-teine-küsimusi. Kui pidulised olid piisavalt kohutatud – ja jõutud arusaamale, et parem pole ei sepik ega seks, vaid ikka Sepikuseks ehk meie imeline III teatristuudio –, suunduti õhtut lõpetama viimaste tantsudega.