Selle õppeaasta vältel on Viljandis toimunud vabade kunstide õhtute sari „-VIIS”, kus on osalenud ka meie oma kooli kunstnikud. III aasta õpilased esitasid hingestatud tekste sügisesel sündmusel „Eluviis”, mis oli pühendatud meie algupärale ja siseilmale – publik, korraldajad ja külaline Hasso Krull jäid igatahes rahule!
Talve lõpul leidis aset „See viis haaras mind”: luuletajad kõikjalt üle Eesti saatsid oma tekste ning muusikud valisid neid enim kõnetavad luuletused välja, kusjuures tekstide autorite nimesid muusikud ei näinud. Luuletused viisistati ja kanti ette – Viljandi Gümnaasiumist osutusid valituks III HK Kertu ja Sereli ning III VÕ Andra, Selina ning Stiina tekstid. Helilooja Selina valmistas erilise üllatuse: ta jõudis viisistada ning ette kanda suisa kolme kirjaniku luuletused. Projekti toetas Euroopa Solidaarsuskorpus ja Haridus- ja Noorteamet.
Jagame teiega mõnd laulu, mis said postitatud Youtube’i:
Teksti autor Kertu Kändla, viisistaja Karoliine-Lisette Kõiv: https://www.youtube.com/watch?v=TjD0MCAN_S0
Teksti autor Sereli Marandi, viisistaja Hanna-Reet Ruul: https://www.youtube.com/watch?v=-fbZ3KLpojU
Teksti autor Stiina Kiisler, viisistaja René Varik: https://www.youtube.com/watch?v=0j7Q6HfaWHM
Püüa päeva, päevakoer!
Kertu Kändla
Kuidas armastada nii vaikselt
hõõguvat valgevaru pimedust
kas iialgi pole päike loojunud
vaarikapunases kõrvetavas soojuses
ta seilab kaamose kaoses
nii tasa hingab öhe
raginaga kostub südamest raske ohe
ja nii ta tõuseb ja tõuseb
vaatamata korrakski tagasi
Teised temasugused
aga läksid ja läksid
öö ei olnud nende kohal
öö ei olnud nende kohal
ja iialgi ei kumanud külmus kuu palgel
nii tasa nad hüüdsid ning hüüdsid
aga taevas ei tumenenud
kuupaiste ei ärganud
aga valgus oli ju alles
valgus oli alles
Püüa mind
päevakoer
palun püüa
lase mul lennata
lase mul lennata
võrgust läbi
ja temalgi ja temalgi
olgu see luba
kuniks ta ei väsi
ka nemad ei tohi
ei tohi
püüa meid
päevakoer
püüa
Me pole üksinda vaevakaskede keskel
peod taeva poole avasüli
ja kusagil on tuuled
tuuled
mis viivad edasi
kui oleme teel
kurbades silmades kumab lootussäde
ära kustu
ära kustu
vaevakaskede keskel
Nad lähevad elu manu
ja unustavad
kuhu on teel
kõik on kindlates kätes
nad ei kahtle selles
kui lähevad elu manu
valguse poole
ja nad lähevad valguse poole
valguse poole
nad tõusevad ja tõusevad
kõrgemale pimedusest
vaatamata korrakski tagasi
me lendame ja lendame
elust läbi
Öö ei olnud meie kohal, päevakoer…
