“The Song of Achilles”
Mirtel Puna, II VÕ
Paar aastat tagasi kadus lugemine minu elust peaaegu täielikult ära. Lugesin ainult kohustuslikku kirjandust ning ka seda suure vaevaga. Muidu olen kogu oma elu tohutu lugeja olnud. Olin selleks hetkeks üle 600 raamatu Viljandi raamatukogust laenutanud.
Ühel suvepäeval selle aasta augustis rääkisin sõbrannaga ning mingil hetkel jõudis jutt raamatuteni. Ütlesin talle, et ei ole kaua lugenud, kuid igatsen seda ning tahaksin uuesti alustada. Ta oli just ise ühe raamatu lõpetanud ning soovitas seda ka siis mulle, sest arvas, et see võiks mulle väga meeldida. Raamatuks oli „The Song of Achilles“ (eesti keeles „Achilleuse laul“), mille on kirjutanud Madeline Miller. Järgneval päeval läksin Rahva Raamatusse ning ostsin selle endale.
„The Song of Achilles“ põhineb Homerose eeposel „Ilias“. Sündmustik on eeposega väga, kuid on esitatud minajutustaja ehk Patroklose vaatepunktist. Raamat ei käsitle ainult Trooja sõda, vaid ka sellele eelnevat ja järgnevat. Lugu keerleb Achilleuse ning Patroklose ümber, kes tundsid üksteist juba lapseeast saati. Nad kasvasid koos üles ning olid väga lähedased. Kohe nii lähedased, et mängu tuli armastus. Achilleuse ema aga ei pooldanud nende vahel mitte mingisuguseid suhteid, sest Achilleus oli jumalikku päritolu ning Patroklos lihtsalt üks surelik. Nad veetsid koos kogu elu: lapsepõlve, noorukiea, sõja ning lõpuks surma. Loo lõpp on pigem sünge just sõja ning kogu selle surma tõttu. Samas on nende lugu imeilusalt kirjapandud ning väga paeluv. Raamatu lugemise lõpetasin nuttes, sest see oli minu jaoks lihtsalt nii südantlõhestav. Samas on ka inimesi, kes leiavad, et lõpp oli just pigem positiivne.
Nüüd on sellel raamatul minu südames tähtis koht. See aitas mul lugemise juurde tagasi pöörduda. „The Song of Achilles“ on tohutult kaunis raamat ning on 100% lugemist väärt. Alguses võib olla tekstist raske aru saada, sest sisaldab palju väljendeid, mida igapäevaselt ei kasutata, kuid kui lõpuks pihta saad, on juba lihtsam. Mina soovitan lugeda raamatut orginaal- ehk inglise keeles, sest tunnen, et see annab seda lugu hoopis teistmoodi edasi kui muus keeles.
Lõpetuseks paar tsitaati sellest raamatust:
„I could recognize him by touch alone, by smell; I would know him blind, by the way his breaths came and his feet struck the earth. I would know him in death, at the end of the world.“
„He is half my soul as the poets say.“
„We were like gods at the dawning of the world and our joy was so bright we could see nothing else but the other.“
„He is a weapon, a killer. Do not forget it. You can use a spear as a walking stick, but that will not change its nature.“