Emma Peta, II VÕ ja Triinu Kree, I HK
8. aprillil toimus 22. õpetajate teatrifestival “Sillad”, mis tänavu aastal toimus küll ühepäevasena ning vähemate osalejatega, kuid siiski sama vägevalt!
Festivalist, tänavu pealkirjaga “Hüüd ja hääl. Hüüdja hääl” võtsid osa Jakobsoni kool, Rakvere õpetajate Jandipunt, Viljandi kesklinna kool, Vigala õpetajate showtrupp ning muidugi ka Viljandi gümnaasium.
Festivali on korraldatud juba 1997. aastast, mida esimesena korraldas toonane Viljandi Maagümnaasium, tänavune Viljandi Kesklinna kool.
Festival sai alguse teatrihuviliste õpetajate huvi ning teatritegemise rõõmust, soovist seda ka teistega jagada ning mängulustist osa saada. Festivali nimi “Sillad” tõlgendab silla loomist kooli ja teatri, õpilaste ja lapsevanemate vahel. Festivalid on toimunud nii Ugala teatrimajas kui ka Viljandi Maagümnaasiumi Jakobsoni 42 hoone saalis.
2014. aastast korraldavad festivali meie kooli õpetajad, kes tegevuste tarbeks moodustasid ka mittetulundusühingu Sillad.
Gümnaasiumi esituses tuli sellel aastal ettekandele “Puulased ja tohtlased” (autor. A. Kivirähk, dramatiseerijad/lavastajad A.Alvre ja S.Soro), milles lõid kaasa õpetajad Kauri Kaljuste, Igor Anissimov, Marika Anissimov, Monika Austrin, Aili Kiin, Juhan-Mart Salumäe, Eda Mänd, Kristiina Jürisson, Ave Abroi, Kätlin Mirka, Kertu Alvre, Silvia Soro ning õpilased Kaisa Henga, Keiti Henga, Joonas Parre, Jakob Kütt, Mariete Varis, Ingeliina Kore, Marten Karv, Kaisa-Liis Miller, Triinu-Mai Miller, Kaira Kääpa, Birgit Takk ja Sandra Nahksepp.
Parimaks etenduseks valiti meie kooli “Puulased ja tohtlased”. Lisaks pälvis meie laborant Kauri Kaljuste parima meesnäitleja tiitli. Festivali vabatahtlik Triinu Kree uuris Kaurilt, kuidas ta teatritegemisega suhestub.
Kuidas Sulle oma roll meeldis?
Seda oli huvitav mängida. Muidugi kõige toredam osa oli pärast 8-aastast pausi uuesti laval olla.
Nagu spordivõistlustel, ei saa siingi üle ega ümber igipõlisest küsimusest: kuidas kommenteerid?
Imeliselt!
Mis tüüpi tegelaskujusid Sulle kehastada meeldib? On nad pigem sinusugused või meeldib võimalusel katsetada just vastupidistega?
Tegelaskujude kehastamisega on selline huvitav asi, et… Alati võib leida mingit sarnasust endaga. Isegi kui algselt võib tunduda, et tegemist on täielikult anti-sinuga. Ei saa öelda, et mul oleks kindlaid rolle, mida meeldib mängida. Mida absurdsem ja keerulisem, seda põnevam. Saab võimaluse mõista kedagi, kes ehk kohe pähe ei tulekski.
Kas Sulle endale tundub vahel, et osa Eesti ühiskonnast või laiemalt inimkonnast on puulased-tohtlased või sisalikud? Ja kui, siis milline osa, milles see väljendub?
See, et meie ümber natukene tohtlaseid leidub, ei saa isegi ümber lükata. Aga see võib-olla väljendub pigem nende puises mõtlemises. Antud tükk osutus ehk päevakajasemaks ja kriitilisemaks, kui algselt seda valides arvata võis.
Viljandi Gümnaasium võttis teatrifestivali korralduse 2013. aastal üle Viljandi kesklinna koolilt (endine Viljandi Maagümnaasium). Mitmel festivalil on meie kool saanud eripreemiaid ja on tulnud ka laureaaditiitleid, näiteks aastatel 2014 „Alle-aa ja kööts-kööts“, 2015 „Naeruväärsed eputised“, 2016 „Uljas neitsi” ning 2019 „Rehepapp“.
Sel aastal olid žüriis Ugala teatrijuht Garmen Tabor, teatrikriitik Enn Siimer ja Õismäe Humanitaargümnaasiumi õpetaja Jaan Õispuu.
