Kevin Jürgen (II MF)
Maailma on ilmunud uus mobiilsidetehnoloogia, mis suudab saavutada palju suuremaid allalaadimiskiirusi ning teha kõike efektiivsemalt võrreldes 4G-ga.
Kõigepealt 1G ilmumisega sai võimalikuks helistamine. 2G avastamine võimaldas saata sõnumeid. 3G tõi kaasa erinevad rakendused, näiteks meilide vahetamise. 4G ilmumine lisas videokõne. Kuid 5G võib jõuda samamoodi kaugele, mida varem ette ei kujutatudki: isejuhtivad autod, mehaaniliste robotite süsteemide arenemine, meditsiin ning kõigest mõne sekundiga 10-minutilise filmi salvestamine.
2024. aastaks prognoositakse, et andmevahetuse maht on ligikaudu kaheksa korda suurem kui praegu ning juba 2020. aasta lõpus saavutati 10-50 miljardi seadme piir, mis toetavad 5G võrku. Selline side tagab sujuva ja kordades kiirema ühenduse ning inimsilmale ja -kõrvale tajumatu side latentsuse ehk viiteaja. Sellepärast konkureerivad juba praegu maailma mitmed riigid omavahel, sest selle kasutuselevõtt mõjutab majanduse arengut, tootlikkust ja konkurentsivõimet, peamiselt avaldub mõju tehnoloogiavaldkonnale.
5G võimaldab andmeid vahetada kiirusega 10 GB/s, mida võimaldavad praegu vaid kaabelühendused ning tulevikus tagab 5G oluliselt väiksema viiteaja.
- 5G on vajalik nii elanikele, avalike teenuste osutajatele kui ka seadmetele, mis üha kasvava andmemahu edastamiseks vajavad usaldusväärset ja kiiret internetti.
- 5G tehnoloogia poolt kasutavad sagedusalad on vastavalt rahvusvahelistele kokkulepetele ülemaailmselt harmoneeritud, mis tähendab, et paljudes riikides võetakse 5G tehnoloogia jaoks kasutusele samad sagedusalad. See omakorda tähendab veelgi paremaid globaalseid ühendusi ja paremaid koostöövõimalusi.
- Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) hindab raadiolainetega kokkupuutest tulenevaid terviseriske ja nõustab riikide valitsusi regulatsioonide koostamisel. WHO ja ICNIRP soovitustest lähtub ka Terviseamet.
- 5G tehnoloogia abil saab arendada internetiteenuseid (Internet of Things ehk lühidalt IoT), mille kaudu erinevad seadmed vahetavad üksteisega informatsiooni ja täidavad neile seatud ülesandeid.
- 5G tehnoloogiaga kaasnevast arenguhüppest võidavad pea kõik ühiskonnasektorid.
Kuid 5G-l on ka omad probleemid: mida suuremad on kiirused või sagedus, seda väiksem on piirkond, kuhu võivad lained ulatuda.
Siit tuleneb, et mida lähemal olla 5G sageduspostile, seda suuremad on levimiskiirused, kuid kaugel olles – ning mida rohkem takistusi on ees (mets, klaas, puit, metall, ehitised, isegi vihm) – on sagedus väiksem.
Seega tuleks võimalikult tihedalt paigaldada 5G mastid, et levi jõuaks igale poole. Samuti tuleb 5G-d kasutades arvestada, et seade võib üle kuumeneda ning aku mahtuvus väheneda, mis põhjustab lühema seadme eluiga. Kusjuures Ameerikas, kui seade näitab, et sees on 5G E, siis see ei ole 5G, vaid hoopis 4G.
Mõned inimesed usuvad, et 5G võib sõna otses mõttes nende aju ,,küpsetada”, sest 5G lained töötavad sarnaselt mikrolaineahjule, kuid seadmel on suurem ulatus. Kuid see on müüt, sest mikrolaineahi suudab võtta voolu 700 vatti, see-eest telefon ainult peaaegu 1 vatt, mis on palju kordi väiksem ning ohutum. Eksisteerivad ka paljud muud konspiratsiooniteooriad, et 5G võib põhjustada autismi, levitada Covid-19 haigust, mõjutada maisi GMO-d, kuid kuna teaduslikult pole need veel tõestatud, siis ei maksa järeldustega kiirustada.
5G aitab tänapäeva ühiskonnas meil palju uusi lahendusi tuua, edendab majandust ning ühiskond saab viienda generatsiooni sagedusega endale luua uusi mugavusi. Kuid 5G täieliku valmissaamisega läheb veel aega, tuleb teha veel täiendusi ja parandusi ning aeg näitab, mis võib tulevikus juhtuda.
הייתי מאוד שמח למצוא אתר זה. רציתי להודות לך עבור אלה זמן רק בשביל זה נפלא לקרוא!! אני בהחלט הערכתי כל קצת זה ואני גם יש לך נשמר לטובת לראות חדש דברים על שלך אתר.