![](https://internos.ee/wp-content/uploads/2025/02/image-1.png)
Laura-Liisa Meinberg
- Kust pärineb Teie nimi?
Mu isa luges noorena raamatut viikingite avastusretkedest, mis rääkis Leif Erikssoni merereisidest. Sealt talle see nimi kõlama jäi, kuid vanematele oli oluline ka nime eestipärasus. Vanavanaisa August päästis hädast välja.
- Kellena te enne töötasite?
Alguses on ikka lihtsam musklijõudu, mitte vaimujõudu kasutada – nii olen nooremana raha teenimiseks igasugust jama teinud. Kõige selle trimmerdamise, lammutamise ja tellingu ladumise kõrval oli mu põhikireks ikkagi loodus ja bioloogia. Ülikoolis õppimise ajal avanesid juba uksed päriselt enda kirega tegeleda. Tudengina hakkasin makaroniraha teenimiseks tegema bioloogia laborandi tööd ja loodusmuuseumis ekskursioone läbi viima. Viimasest sain külge looduse vahendaja pisiku. Tartust viis elu mind edasi Tallinnasse, kus oli parim valik asuda tööle Eesti suurimas loodushariduse keskuses Tallinna loomaaias. Enne kodulinna tagasi tulemist töötasingi seal neli aastat, rääkides inimestele loodusest, eelkõige loomariigist.
- Millal avastasite soovi olla õpetaja?
Nii veidralt kui see ka kõlab – kaitseväes. Teenistuse ajal sain nooremseersandiks, kelle ülesannete hulka kuulub ka uute ajateenijate õpetamine. Olin kogu nooruses olnud pigem tagasihoidlik ja varem ei osanud ette kujutada, et ühel hetkel võiks inimeste ees rääkimine muu töö olla. Sundolukorras see juhtus ja miski minus nautis seda. Avastasin sealt oma õpetamise ande. Nii ma võtsin ülikooli ajal südame rindu ja läksin loodusmuuseumisse giidiks. Esimese ekskursiooni ajal sain aru, et oma armastatud erialast rääkimine on täielik nauding.
- Kuidas leidsite tee Viljandi Gümnaasiumi?
Eks ma lootsin, aga ei uskunud. Viljandisse tagasi kolides tegin vabakutselise aasta – teenisin raha enda loodusharidusliku ettevõttega. See eksperiment lõpuks mind ei rahuldanud ja tundsin, et on aeg end päris koolis proovile panna. Uurisin Viljandi maakonna koolidelt, kas neil oleks bioloogiaõpetajat vaja. Üllatus-üllatus, kõige ambitsioonikam ja ägedam variant – Viljandi Gümnaasium – võttis mind vastu.
- Kuidas kool ja keskkond Teile meeldivad?
Esmamulje on suurepärane! Milline arenguhüpe on koolis toimunud ajast, mil ise gümnaasiumis käisin. Nutitahvlid, moodulid, perioodid, koolikella kõrvulukustava tirina puudumine, tunnid ei alga kell 8(!), pehmed ja vaiksed nurgad koolikoridorides – seda kõike ligi kümme aastat tagasi ei olnud. Muidugi on need nö vanamoodsamad koolid ka veel olemas. Viljandi Gümnaasiumi õpilastel tasub olla tänulik, et saavad haridust omandada nii õpilast ja tema õppekeskkonda toetavas koolis.
- Millised on Teie hobid?
Asju millesse võiks oma aega panustada on rohkem, kui aega ennast, et nendega tegeleda. Tahaksin rohkem käia looduses matkamas, salvestada loodushelisid, miksida muusikat, mängida jalgpalli, tegeleda teadusega, kirjutada raamatut, panna end proovile reisides kaugetes paikades jne jne.
Siitkohast on hea kõikidele õpilastele lajatada üks õppetund minu enda elust. Pärast gümnaasiumi lõpetamist on sinu päralt vabadus ise otsustada. Kasuta seda võimalust, et täita oma unistusi. Ära kiirusta tegema otsuseid õppimise, töökoha või pere loomise osas. Sellist vabadust nagu gümnaasiumi lõpetanul võtta on, hiljem nii naljalt ei tule.