Helena Rantanen, III VÕ
Kooli ümbruses parkimine on tekitanud juba pikemat aega probleeme: parklas pole piisavalt ruumi ja mõnikord võib hoopis juhtuda nii, et keegi vigastab enda autoga sinu oma ning sõidab lihtsalt minema. Selleks, et saada teada koolipere täpsem arvamus Viljandi Gümnaasiumi parkimisvõimalustest, korraldas InterNos küsitluse. Vastajaid oli 56, kellest 41 tõid välja probleeme seoses parkimisega, üheksa vastajat probleemi ei näinud ning kuus vastajat ei osanud sellel teemal kommenteerida.
Kõige rohkem rõhutati, kuidas parklates on liialt vähe parkimiskohti. Eriti talvel, kui maas olevad jooned on lumega kaetud ning korrektselt enam ei pargita. Viis vastajat juhtisid tähelepanu sellele, et ka lumeta ajal ei suudeta parkida. Samuti tekitas ühele vastajale raskusi lükkamata jäänud lumi.
Mõnel korral mainiti, kuidas parkimiskoha leidmise probleem kaob, kui varem kooli tulla. Ühel vastajal oli sellele väitele juba argument vastu mõeldud: “Jah, linnakad pargivad kooli parkla täis (ja see kui meile öeldakse, et ‘tule siis varem kohale’, siis see ei ole aus, sest nemad sõidavad oma kodust, mis asub muidu maksimaalselt paari kilomeetri kaugusel, umbes kaks minutit samal ajal kui mina sõidan 30 minutit.) Isegi kooli lähedal asuvad parklad on pigem täis.” Siinkohal oli esile tõstetud vastajate seas ka uus probleemne lüli – linnainimesed. Paaril korral arvati, et linnainimestel pole mõtet koolis käia autoga, kuna koolile elatakse üsna lähedal. Samuti rõhutati, kuidas tänapäeval ollakse liiga mugavad.
Lisaks linnainimestele nägid küsitluse vastajad probleemi õpetajates. Ühe vastaja silmis ei osanud just õpetajad parkida. Samuti kirjutati, kuidas õpetajad õpilaste parklasse ei tohiks parkida, kui õpilased õpetajate omasse ei tohi.
Tegelikkuses aga kuulub Viljandi Gümnaasiumile ainult üks parkla, mida õpilased nimetavadki “õpetajate parklaks”. Selles osas küsisin kommentaari direktor Juhan-Mart Salumäelt, kes rõhutas, et tööülesannete tõttu on prioriteediks töötajatele parkimisvõimaluse tagamine ning sellel põhimõttel on kool projekteeritud. Eesmärk on siiski tagada õpetajatele võimalus parkida võimalikult väikese ajakuluga, et oleks võimalik keskenduda õppetöö läbiviimisele. Samuti tõdes Salumäe, et kõigile parkimiskohti ei jagu ning ta on isegi pidanud parkima nt Pauluse kiriku parklasse. “Reaalsus on see, et võrreldes 10 aasta taguse ajaga on meie linnaruumis rohkem autosid.”
Küsitluses mainiti kahel korral ka trahvi saamist. Põhjuseks oli invaliididele ettenähtud kohtadele parkimine. Ühel korral neist ei teadnud vastaja, et sellele kohale parkida ei või (eeldada võib, et invaliidikoha tunnusmärk oli lume all peidus). Ühe küsitlusele vastaja arvamus oli, et valele kohale parkimise eest trahvi saajad on selles ise süüdi.
Vastused InterNosi küsitlusele toovad esile mitu esinevat raskust seoses kooli ümbruses parkimisega. Salumäe sõnul aga kooli territooriumile lähiaastatel ning suure tõenäosusega ka kaugemas tulevikus teist parklat juurde ei tule, kuna see peaks olema roheala arvelt. Kooli praegune suund on vastupidine, st eesmärk on muuta hoov atraktiivsemaks õppetöö läbiviimiseks ning vaba aja veetmiseks. Samuti tõi Salumäe esile, kuidas Viljandi linna parklate laiendamise tõttu on viimastel aastatel parkimiskohti juurde tulnud. Viljandi Gümnaasium on loonud ka võimalusi parkida kooli territooriumile jalgrattaid ja Bolti tõukerattaid.
Salumäe kutsus koolipere ilmade soojenedes jalgrattaid kasutama ning lisas, et vajadust igapäevaselt autoga kooli tulla paljudel ei ole. “Parim rohi parkimiskohtade nappuse vastu on see, kui me kasutame oma väikeses linnas vähem autosid. Olen selle iseendale eesmärgiks võtnud ning loodan, et ma pole ainus, kes püüab sel viisil oma tervist turgutada.”