Õpetajate päev, miinimum ja maksimum

Video: Jan Randar Raidma I SO

Emma-Elenor Peta II VÕ

Õpetajate päev pakub meeldivat pinget nii õpilastele, õpetajatele kui ka “õpetajatele”. Traditsioon on aga vajumas soiku ning täidab kalendris õpilastele pigem aukohta lihtsa päeva kui meeldiva koolimälestusena, eriti neile, kes koolipingis istuvad. Kuidas oleks võimalik muuta tähtpäev meeldejäävaks, kaasahaaravaks ning sealsamas kasulikuks?

Õpetajate päev toimus ka sel aastal tavapäraselt. Abituriendid astusid ametisse ja ülejäänud jälgisid toimuvat, suu ammuli. Oli muusikat, oli tralli, oli lollusi. Selline päev pakkus palju põnevust kõikidele asjaosalistele, valdavalt põhjusel, et kogu päev on eeskätt koomiline, kuid püstitab ka väljakutseid päevakangelastele – “õpetajatele”.

Kaks direktorit – Karl-Kristofer Alp (vasakul) ja Juhan-Mart Salumäe. Võim on üleantud õpetajate päeva direktorile. (Foto: Rainer Oras)

Jagasin ka eelmisel aastal oma tagasihoidlikke muljeid õpetajate päevast. Lühidalt, olin kohkunud, mida olen ka tänavu aastal. Päev on puupüsti täis Kahoot’e, mille puhul jääb valdavalt ka mulje, et need pole hästi ette valmistatud. Eriti ainealaste Kahootid’e puhul. Eeldan, et õpetaja on tuttav sellega, mida ta õpetab. Asendusõpetajad on kohmakad ning tööülesanded segased ja vajasid palju lisaselgitusi. Ma ei väida, et kõnealused peavad senitundmatus olukorras perfektselt toime tulema, kuid eeldan, et nende pingutused jõuavad minuni. Ideaalis soovin, et õpetaja on ametis õpetamisega, mitte lihtsalt ülesannete laiali jagamisega. Paraku tekibki tunne, et päeva õpetajaskond on saanud endale nimemärgi rinda õpetajate toa kohvimasina tühjendamiseks ja astub klassi ette vaid mõjuvõimu võitmiseks. Õhkkond oli samuti sedaaegu tagasihoidlikum ning vaiksem, võrreldes eelneva aastaga. Kostüümid olid väga kurioossed ja leidlikud. Sel aastal oli juhtkiri väga imevärklik ja läks väga hästi peale, kuigi ilmus päev hiljem, mis sellest.

Nova maja õpetajate toas oli koosolekul liiga palju inimesi. Hapnikupuuduse tõttu lõpetati infokoosolek paar minutit varem. (Foto: Rainer Oras)

Olen nüüd 2 aastat mängu kõrvalt jälginud, seda parajalt kritiseerinud ning süsteemi puhul virisenud. Järgmisel aastal on minu kord asjast osa saada. Seega jagan omapoolseid soovitusi, pakkumisi ja ideid paralleelklassidele ja järgnevatele aastatele, et õpetajate päev muuta praktilisemaks ning meeldivamaks.

Mida mitte teha, lähtudes sellest, et õpetaja annab sulle vabad käed õpetamise osas:

  1. Kahoot’e, tõesti võib olla viimases hädas ja mõõdukas mahus. Näe vaeva, et Kahoot oleks sel juhul informatiivne ja õppimisel abiks, selleks tuleb õpetajatelt uurida täpseid juhiseid käsitlevate teemade kohta. Ühesõnaga – teha eeltööd. Rangelt soovituslik on kasutada ka teisi platvorme nt. Quizziz, Quizlet, Poll Everywhere, Brightful, Jeaopardy Lab jne.
  2. Lasta õpilastel teha slaidiesitlusi. Isiklikult teeb slaidiesitlus mind väga kramplikuks ning on natuke sellise päeva formaadis vastukarva. Mõistan, et esitlus ei pea olema ideaalne, keegi seda tõesti ei nõua, aga siis tekibki küsimus, et milleks seda üldse teha.
  3. Ülesanded laiali jagada ning ülejäänud ajast oma asjadega tegeleda.
  4. Igasugused lollused. Hea huumor on hea kuni ta ületab teatud piiri.

Ideid, ettepanekuid, lähtudes sellest, et õpetaja annab sulle vabad käed õpetamise osas:

  1. Mängud, just nimelt väljaspool e-keskkondi. Parajalt aktiivsed füüsilised mängud või ka need, mis panevad ajud ragisema. Mänge, mis sobiksid koolikeskkonda ning oleksid parajad keskkooli õpilasele on kindlasti vähemalt mitusada. Mänge võiks just teha põhjusel, et gümnaasiumis on nad üldiselt pigem haruldane nähtus.
  2. Debatid, arutlused, argumenteerimine. Valmistage ette mingid teemad, mida rühmaga arutada. Mõistan, et siinkohal on paratamatu, et mõnda klassi on kergem ja mõnda raskem kaasa haarata, aga olen kindel, et olete võimelised mõned infokillud neist välja pigistama. Sellise asja tegemine on tähtis, sest alatihti kardavad õpilased avaldada oma arvamust õpetajatele, ükskõik mis ka seda hirmu põhjustaks. Juhul kui klassi ees on aga eakaaslased, on ehk arvamuse avaldamine lihtsam ning meelsamini tehtav.
  3. Õpetada mõnda teemat teise nurga alt, leida viise, kuidas jääda ainealastesse raamidesse ning temaatikatesse, kuid otsida neid asju, mida koolis teemaks ei võeta.
  4. Leidke innovatiivseid viise, kuidas teha midagi erinevat võrreldes tavaliste koolipäevadega. Otsige uusi lahendusi. 

Mõistan, et õpetamine ning võimekus olla loov ja leidlik on igal inimesel individuaalne, aga anna oma parim, et õpilane naudiks päeva maksimaalselt ning saaks sellest ka midagi kaasa võtta. Anna endast parim, et ei jääks kujutlus ükskõiksusest ning piinast seistes klassi ees.

Järgmisel aastal saan juba jagada oma muljeid, ebaõnnestumisi, selgitusi ja võibolla kiruda juba järgmiste asjade puhul. Elame, näeme.

Positiivse noodiga lõpetame aga ühe peakorraldaja muljetega. Selle aasta korraldusmeeskond koosnes 5 näost: Maarja Peterson, Birgitta Uibo, Karl-Kristofer Alp, Gerly Rännik, Lotta Laureen Loo ning Krissy-Eliis Raba.

Maarja Peterson pajatas natuke päevast. Tema arust läks päev üllatavalt hästi, kuigi korraldusliku poole pealt oli mõningaid möödarääkimisi: näiteks juhtus huvitav lugu seoses liialt suure piruka ja koogi tellimusega, kuid kõik sai siiski nahka pistud. Tegelema pidi nii ulakate kui ka sõnakuulmatute lastega. Suureks hitiks osutus õpetajate seas Karl Kristoferi ettevalmistatud ajugümnastika töötuba, kus ta oli kasutanud 150. aasta taguseid õppematerjale. Toimus ka näitlemise workshop, mida viisid läbi kaks TÜ VKA tudengit, tulemusi oli näha ka aktusel. Aktus osutus samuti menukaks nii esinejate kui ka käskkirjade üleandmise tõttu.

Vaatamata minu tagasihoidlikule kriitilisele arvamusele oli õpetajate päev siiski menukas ja huvitav kontrast tavalisele koolipäevale. Emotsioonidest puudu ei jäänud. Järgmisel aastal jälle!