Kevin Jürgen, III MF
Alates sellest õppeaastast õpetab Merilin Tkatšenko meie koolis matemaatikat. Tore on näha vilistlast, kes tunneb keskkonda, kuid samas katsetab uut rolli, eriti nii noores eas. Selles intervjuus tutvume Merilini teekonnaga lähemalt.
Kuidas avastasite tee õpetajatööni? Miks just selline valik, eriti nii noorelt?
Tegelikult õpetajaameti mõte tekkis juba põhikoolis, kuid siis kaldus see emakeele õpetaja, mitte matemaatika variandi poole. Lisaks tahtsin lapsest saati saada lauljaks või näitlejaks. Gümnaasiumis hakkas mulle päevapealt matemaatika nii hirmasasti meeldima ja seetõttu kartsin, et kui lõpetan kooli ära, ei saagi matemaatikaga edasi tegeleda. Mulle hakati soovitama matemaatikaõpetaja varianti ja mõtlesingi selle üle. Minu enda õpetaja inspireeris mind ka väga, seetõttu osati tänu talle valisingi sellise tee.
Kas on midagi, mis Teile eriliselt meeldib matemaatika juures – mõni teema, teoreem?
Matemaatika võlubki mind selle reeglipärasuse ja täpsusega, seaduste ja korrapärasusega. Ta on alati läbi aegade ühesugune olnud: isegi kui maailm pidevalt muutunub, saab matemaatikale alati kindel olla. Konkreetsemalt on mulle alati tohutult meeldinud trigonomeetria: siinused, koosinused, graafikud, logaritm- ja ruutvõrrandid, valemid. Ruutvõrrandil on tegelikult läbi ajaloo nii palju erinevaid lahendusviise, kunagi tehti neid lausa savitahvlitele.
Mida Teile meeldib vabal ajal teha? Kas Teil on hobisid?
Praegu kulub vaba aeg enda õpingutele, koolis käimisele ja kodutöödele. Siiski proovin iga õhtu matemaatika keskel samuti oma humanitaarset poolt arendada, näiteks loen luuletusi Uku Masingult või kuulan Siiri Sisaskit. Teine tegevus, mida ma vabal ajal oluliseks pean, on akude laadimine. Paljudel on selleks üksi olemine, aga mulle on tähtsad just inimesed: seltskond, suhtlemine ja võimalus küsida, kuidas läheb. Loomulikult plaanin ka kindlaid hobisid leida, näiteks laulda või näidelda.
Mis motiveerib Teid raskel ajal õpetajana jätkama? Mis paneb silmad särama ja asja südamega tegema?
Kuna oma lühikese karjääri jooksul pole ma veel kogenud suurt motivatsioonilangust, siis pole ka pidanud ühegi tõsise kriisiga silmitsi seisma. Mind motiveerib matemaatika ise – tahan sellega tegeleda, olla selle keskel. Praegu olen väga vaimustuses oma õpilastest. Minu lemmikud on nende küsitud küsimused, sest siin näen, et ollakse päriselt mõttega tunnis kohal. Samuti motiveerib eesmärk, et õpilased tahaksid tulla tundi. Soovin tekitada ka teistes huvi matemaatika vastu.
Kuidas on võimalik matemaatikatundi elavamaks muuta? Mida saaks teha, et aeg läheks kiiresti ja kasu ka oleks?
Aeg läheb niikuinii tunnis kiiresti, eriti nendel, kellele väga meeldib. Neid nippe, kuidas tunde interaktiivsemaks muuta, on pigem lihtsam rakendada põhikoolis, sest gümnaasium on rajatud rohkem valemitele – vähem saab kasutada internetivõimalusi. Aeg on koolis piiratud ja kohustuslik ainekava tuleb läbida, mistõttu võibolla ongi natuke keeruline tundi elavaks muuta. Et kasu oleks, tuleb küsida ning lahendada rohkem kui minimaalselt. Matemaatika on nagu keeleõpe: tuleb pidevalt harjutada, läbi teha ning ka eksida, et oma vigadest õppida.
Missuguseid omadusi ja väärtusi Te inimeste puhul hindate?
Ettevõtlikkus ja motivatsioon, kuid kõige rohkem sallivus. Pidevalt ise vaatlen, et inimesed võiksid olla ühiskonnas mõistvamad ning sallivamad, sest sellest algab nii palju.
Kas eelistate märkmete tegemiseks paberit või ekraani?
See on küsimus, millega endiselt maadlen. Kui teen iseendale to-do liste, siis on neid palju mugavam hoida arvutis. Nimekirjad tegevustest, mis pean ära tegema, töötavad aga ikkagi paremini paberi peal, sest siis jäävad need paremini mällu. Paberi peal on eesmärk konkreetsem ja tekib ka parem tunne, kui asi tehtud saab.
Õpingute ja õpetamise puhul olen kahevahel. Ülikoolis sõltub ainest, kuid paremini jäävad siiski asjad meelde paberil. Vahepeal kasutasin mõlema kombinatsiooni, milleks oli tahvelarvuti, mis pettis aju ära. Kuna enne eksamit tegin ma märkmeid ikkagi alateadlikult paberile, siis pigem valin paberi.
Kui võidaksite miljoni, siis mida Te sellise summaga teeksite?
Kindlasti ei loobu ma õpetajaametist. Seda ei peaks tegema raha pärast. Võtaksin väikese jupi ning läheksin reisima, maailma avastama. Kindlasti paigutan mingisuguse summa hoiusesse. Tunnen samuti, et tahan toetada teisi inimesi läbi fondide ja annetuste.
Kas Teil lemmikloomi on?
Mul on taksikoer. Ta on minuga kaua aega elanud ja näinud kogu teekonda pealt. Distantsõppe ajal õpetasin talle isegi kahe piires arvutamise selgeks.
Millised on Teie parimad nõuanded õpilastele, kelle jaoks on matemaatika keeruline?
Oluline on see, et inimene saaks kogeda eduelamust. See töötab kõige puhul. Kui on miski, mis tekitab hirmu, siis tasub küsida, pingutada ja pidada meeles oma väärtusi ning tugevusi. Tähtis on, et vahepeal läheks ikkagi hästi ja õpetaja ütleks: ‘tubli!’. Just see paneb tundma, et said hakkama ja siis tekib ka tahe sama tunnet veel kogeda, edasi pingutada. Nii inimesed tegelikult võidavadki.
Kui saaksite anda ühe olulise nõuande või sõnumi oma õpilastele kogu eluks kaasa, siis mis see oleks?
Püüa näha kõiges head! Proovi leida seost sellega, mis sulle meeldib. Kunagi ammu ei meeldinud mulle üks teema põhikooli loodusõpetuses, aga siis nägin seost eesti keele grammatikaga ning see lõi kohe silmad särama. Sidususe leidmine sellega, mis sulle meeldib, tagab palju lihtsama omaksvõtu, leppimise – nii saad lihtsalt õnnelikumaks. Eriti kooliõpilastel soovitan proovida leida raskes positiivset. Neid asju on mega palju, mida me ei taha teha, kuid siiski peame hakkama saama. Keskendu valgusele, mitte pimedusele, sest pärast pimedust on alati valgus. (Per aspera ad astra)