Hiie Allvee,
Viljandi Gümnaasiumi saksa keele õpetaja ja tantsugrupi tõlk reisil
Pärast pingelist ja kuuma tantsupeonädalat Tallinnas sõitsid Viljandi Gümnaasiumi rahvatantsijad sama palavale Saksamaale, et osaleda 6.-9. juulil Sachseni liidumaal toimunud 14. rahvusvahelisel folkloorifestivalil „LUŽYCA-LUŽICA-LAUSITZ 2023“, mille peakorraldajaks oli Lausitzi sorbide kultuuriselts DOMOWINA.
Sorbid on väike lääneslaavi rahvakild Saksamaa idaosas Poola piiri ääres Spree jõe kesk- ja ülemjooksul ning nad on sinna tulnud 6. sajandil seoses rahvaste rändega. Oma riiki pole sorbidel kunagi olnud, ka ühtset territooriumi mitte. Nende asulad paiknevad killustatult saartena Brandenburgi ja Sachseni liidumaades. Tähtsamateks keskusteks on Bautzen ja Cottbus. Enamik elanikkonnast on katoliku usku. Sorbide kodumaad kutsutakse ka Lusaatiaks (Lausitz) ning Sorbimaaks. Hinnanguliselt on sorbe 60 000, aktiivseid keelekasutajaid aga umbes 20 000-30 000. Ülejäänud saavad keelest küll aru, kuid igapäevaselt nad seda ei räägi. Sorbidel on väga tugev kultuuriline identiteet, elujõulised kombed ja tavad, oma rahvariided, hümn ja sini-puna-valge lipp. Nende laulupidude traditsioon sai alguse juba 1845. aastal. Tänavasildid ja teeviidad on Sorbimaal nii saksa- kui sorbikeelsed. Ühtehoidmisest ja kokkukuuluvusest räägib ka tõsiasi, et noored, kes on läinud mujale õppima, tulevad enamasti oma sünnikoju tagasi. See annab vanematele inimestele lootust.
Rahvusvahelist folkloorifestivali, mille fookuseks on sorbi kultuur, peetakse Saksimaal alates 1995. aastast iga kahe aasta tagant. Seekord oli osalejaid 1000 ringis. Oma ilusate rahvariiete, muusika ja tantsuga rõõmustasid pealtvaatajaid tantsurühmad Tšehhist, Poolast, Slovakkiast, Serbiast, Rumeeniast, Hispaaniast. Kohal olid ka Saksamaal elavad Tšiili ja Kongo folkloorigrupid, mitu rühma Sorbimaalt ja meie tantsurühm HEBE Viljandist.
Pidu algas neljapäeva õhtul värvikireva rongkäiguga läbi Bautzeni linna. Paraadile järgnes kahetunnine galaprogramm saksa-sorbi rahvateatris.
Järgnevatel päevadel musitseeriti, lauldi, tantsiti ja naerdi väikeste sorbi külade taluõuedes, mis olid end selleks puhuks pidurüüsse sättinud. Reede õhtul esineti Drachhausenis, laupäeval Crostwitzis. Laval toimus alati paralleeltõlge sorbi keelest saksa ja inglise keelde.
Esinemiste vahele olid pikitud pidulikud vastuvõtud, osalejate esitlused, paadisõit Spreewaldis, käsitöölaat ja palju muud.
Pühapäev algas mitmekeelse piduliku jumalateenistusega vabaõhulaval. Seejärel lookles lõbus rongkäik läbi Crostwitzi külakese pealavani, kus toimus festivali muusikaline-tantsuline finaal.
Ühtekokku külastas kontserte üle 30°C kuumuses umbes 20 000 pealtvaatajat. Festivali patroonina istus publiku hulgas ka Saksi liidumaa peaminister Michael Kretschmer.
Peomeeleolu oli avataktist kuni viimaste fanfaarihelideni suurepärane.
Viljandi Gümnaasiumi tantsurühm HEBE Ave ja Kertu Alvre juhendamisel pälvis iga esinemise järel väga palju kiidusõnu. Imetlust väärisid meie kaunid rahvariided, käsitsi põimitud kirivööd, tantsude koreograafia, sammude puhtus ja vaheldusrikas muusika. Huvi tunti parmupilli ja jaurami vastu, aga ka meie tantsupidude traditsiooni ja eesti keele vastu. HEBE-l oli fänne, kes vaatasid ära kõik seitse ülesastumist.
Marie Johanna Univer, Hiie Allvee ja Kertu Alvre tutvustasid festivali kultuurikonverentsil spetsiaalselt koostatud esitlusega Eestimaad, meie loodust ja kultuuri, Mulgimaa rahvariideid ning toitu.
Probleemiderohkes maailmas tuleb vahetevahel ka hinge tõmmata. Folkloor ühendab meid oma kodumaaga, ta seob põlvkondi, aga ka avatud südameid kogu maailmas. Festivali kontekstis on kõik võrdsed, laval seistakse koos üksteise kõrval. Tants ja laul on hea viis piiride ületamiseks ja ühiste huvide avastamiseks.