intervjuu tõlgitud inglise keelest
Helena Rantanen, III VÕ
Tallinnas toimunud 59nda Rahvusvahelise Mudel-Euroopa Parlamendi üheks ainulaadseks jooneks olid masterclass’id kuuel erineval teemal, kus käisid rääkimas oma ala eksperdid. Masterclass’i “Personal Branding and Social Media” üks kõnelejatest oli Lislotte Minejev, kes hiljuti avas oma turundusagentuuri ning korraldab septembris toimuvat Londoni moenädalat. Palvel oli Minejev valmis intervjuuks maha istuma.
Mis oli oma turundusagentuuri asutamise juures kõige raskem?
Selle asutamine – tegelikult asutamine. Kõige pikemat aega ei olnud mul aimugi, mis teed pidi ma sellega minna tahan. Mul on alati olnud unistus oma ettevõttest, aga ma ei teadnud kunagi, mis see täpselt on. Ma teadsin, mida ma tahan teha, aga ma ei olnud alati kindel, kuidas ma seda teha tahan. Turundusagentuuri mõte lihtsalt sähvatas mulle pähe. Põhimõtteliselt juhuslikult, kuid samal ajal sobitusid kõik pusletükid lihtsalt kokku. Nii et see oligi nii, et lihtsalt sellega alustamine – paberite allkirjastamine – oli sõna otseses mõttes kõige raskem.
Kui kaua võtab aega, kuni hakatakse sotsiaalmeedias sisu loomisega elatist teenima?
See on tõesti keeruline küsimus, sest see sõltub sellest, millist sisu lood ja postitad. Sul poje vaja tuhandeid jälgijaid sisu postitamiseks. Paljud brändid tahavad lihtsalt, et inimesed teeksid sisu – kasutavad nende tooteid –, kuid nad ei taha, et inimese nägu või nimi oleks tuntud. Ja nii ongi asi, nagu paljudel minu tuttavatel, kes teenivad sellega reaalset elatist. Nad teevad seda kõike oma kätega. Oleneb, milline inimene sa oled ja millist sisu sa tahad luua. Ma tean inimesi, kes hakkasid elatist teenima, kui neil oli sada või kakssada jälgijat ja nad alustasid alles kaks-kolm nädalat tagasi. Nii et niipea, kui sa tead, mis suunas sa tahad minna. Ilmselgelt influencer’ina on vaja, et sul on jälgijad ja kõik muu sarnane. Kui oled avalik esineja, peavad inimesed teadma, mida teed. Olemas peab olema usaldus ja asjakohasus. See on sisuti ja valdkonniti erinev.
Millise demograafilise sihtrühma jaoks on Teie arvates kõige raskem sisu luua?
Keskealised ja vanem põlvkond. Ma arvan, et inimesed viiekümnendate lõpust kuni sajani. Enamasti seetõttu, sest nad on väga skeptilised. Nad ei usalda sotsiaalmeediat, nad ei usalda eriti suhtekorraldust (PR ehk public relations) ja nad ei usalda eriti valitsust. See on raske ja mõistetav, sest nad on teine põlvkond. Nad on üles kasvanud ajalehtede ja võib-olla ka televisiooniga. Nad on teistsugune põlvkond, seega võtab aega, et mõista, mis neile meeldib ja mis mitte.
Kas on midagi uut, mida Te loodate London moenädala korraldamisega kaasa tuua?
Jah, on. Uued asjad, mida ma tahan tuua, on pigem tehnilised kui publiku jaoks. Lava taga on midagi, mis tavaliselt – vabandan oma keelekasutuse pärast – ajab mind närvi. Ma tahan, et backstage’i pool oleks võimalikult tõhus ja et kommunikatsioon oleks võimalikult selge. Tavaliselt eeldavad ja arvavad inimesed, et keegi teab midagi, aga neile ei ole seda öeldud. Seega, et kommunikatsioon oleks tõhusam ja selgem – seda ma tahan Londoni moenädalale endaga kaasa tuua.
Mis on midagi, mis peab olema igal inimesel oma LinkedIni profiilis?
Selge profiilipilt, mis ei ole selfie, mille on professionaal sinust teinud. Midagi sinu enda valdkonnast või ürituselt või kust iganes sa oled käinud. Ja oma bio’s: mida sa teed, millises tööstusharus sa tegutsed ja keda sa aitad.
Kas septembris toimuva Londoni moenädala korraldamine esitanud väljakutseid? Kuidas?
Loomulikult on see seni olnud keeruline. Kuna see on septembris, siis need paar nädalat ja järgmised nädalad on natuke rahulikumad. Tavaliselt algab „hullumeelsus“ juulis-augustis. Väljakutsuv osa on erinevate osapoolte vaheline suhtlus, sest me kõik oleme erineva taustaga. Teha nii, et õigel ajal õigele inimesele õiget sõnumit edastatakse, on tavaliselt kõige väljakutsuvam. Alati püüame olla paremad, kuid mõnikord see lihtsalt ei õnnestu.
Kas võiksite jagada oma agentuuri alustamisest tulenevaid õppimiskogemusi?
Minu jaoks on siiani olnud peamine asi oma maine loomine: see, kes ma isikuna olen ja mida ma inimeste heaks teen. Paljudel kordadel on nii, et sa arvad, et keegi on parem või keegi on suurem; alati on keegi, kes on suurem. Ma tean, et ma olen mina, mida ma teen ja milline on minu vaatenurk – minu lähenemine on ainulaadne. Nii et minu õppimiskogemus on olnud see, et jah, on nii palju agentuure, kes kõik teevad väga häid asju, nii et sa vaatad, mida nad teevad, ja õpid neilt. Sa ei kopeeri, vaid muudad selle enda nimemärgisuguseks. Ja see ongi peamine asi. Alguses mõtlesin, et on neid, kes teevad ühte asja, ja neid, kes teevad teist asja, nii et ma pean tegema sama asja: olema igal pool ja tegema kõike. Või kui mul ei ole piisavalt kliente, siis äkki ma ei ole piisavalt hea. Ja kui mul on kliente, siis võib-olla ei ole mul kõigeks aega. Sa oled ainult üks inimene ja on ainult üks sina; on ainult kaks kätt ja ainult seitse päeva. Tuleb mitte vaadata seda, mida teised teevad, ning mitte kopeerida neid, vaid võtta inspiratsiooni ja teha see enda omaks.
Kas on mõni oluline aspekt turunduses, mida tavaliselt peetakse ebaoluliseks? Mis see on?
Tegeledes turundusega võid arvata, et tead kõike, mida tegema peab ja mis toimub. Paljud inimesed on tõesti tugevad strateegia loomises, st mida tuleb teha, kuna publik ja kliendid on number üks. Paljud inimesed ei kuula oma publikut, arvates, et “oh, kui ma ei kuula neid ja surun seda, mida ma mõtlen ja mida tahan, tahavad nad lõpuks neid samu asju”. Ka mina unustan rohkem kuulata, aga kui sa oma kliente ei kuula, siis lõpuks kaovad nad ära.
Kas Teil on soovitusi (raamatud, esseed, artiklid jms) turunduse või isikliku brändi loomise kohta, millele kõik peaksid pilgu peale heitma?
On üks väga hea blogija, keda ma armastan, Karolin Kuusik. Ta on Eestist, aga ta kirjutab inglise keeles, sest ta on elanud Ühendkuningriikides ja Ameerika Ühendriikides, ja ta teeb palju asju. Ta on ka turundusekspert – hämmastav inimene. On palju raamatuid, mida saab lugeda turunduse kohta. Mulle väga meeldis üks, mida ma hiljuti lugesin, mille pealkiri on „Surrounded by Idiots“. See räägib inimeste isiksustest ja nende erinevustest. Sellest, kuidas erinevas ettevõtte- või ärikeskkonnas inimesed mõnikord arvavad, et keegi on loll või rumal. Tegelikult selgub, et neil on lihtsalt erinevad isiksused. Nii et seda oli tõesti huvitav lugeda ja siis näha inimesi, kellega ma koos töötan, ja läheneda inimestele. See tõesti avardas silmaringi.