Anete-Marleen Siimon, III LR
Sel poolaastal koolis ringiliikudes võib märgata aatriumis uut ning üpriski massiivset võõrkeha, mida koolipere seas kutsutakse hellitavalt ,,baariletiks”. Tegelikult on see aga vägagi vajaduspõhine ning oluline lisa koolimajas, seetõttu otsustasin küsida direktorilt küsimusi, mis võivad olla tekkinud nii mõnelgi koolipere liikmel.
Miks rajati see kaldtee nüüd (mitte kohe kooli planeerides)?
Viljandi Gümnaasiumi hoonet projekteeriti 12 aastat tagasi ning võrreldes selle ajaga on nii riiklikud regulatsioonid kui ka koolipere vajadused muutunud. Kui toona puudus otsene nõue ja vajadus tagada ratastoolis inimestele mugav ligipääs hoovi, siis täna on olukord teine. Samuti on ühiskondlikud ootused muutunud võrreldes 12 aasta taguse ajaga. Gümnaasiumiharidus peaks olema kättesaadav kõigile, kes tahavad ja suudavad gümnaasiumis õppida. Inimese erivajadus ei tohiks piirata tema elus edenemist ja seetõttu oleme ka kooli füüsilist keskkonda sellevõrra täiendanud.
Miks valiti just selline koht ning kes selle planeeris?
Lahendus planeeriti kooli arhitektide poolt koostöös Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi projekteerijatega. Kooli sisearhitektuuri muutvad otsused tuleb meil kooskõlastada hoone arhitektidega ning lõplik sõna lahenduse osas jääb neile, kuna see hoone on nende looming. Nii näiteks oli nende idee see, et kaldtee külge tuleks disainida lett.
Koht valiti lähtuvalt turvakaalutlustest. Kuna püramiidiesine ala on üks peamisi evakuatsiooniteid, siis valiti see uks, mis viib kõige otsemat teed kooli hoovi ilma püramiidi lava takistamata.
Mis on selle kaldtee ametlik nimetus?
Projektis nimetati seda “panduseks”, kuid üldnimetus on invakaldtee või invaliikumistee.
Kuidas suhtute sellesse, et koolpere siseselt kutsutakse seda ,,baariletiks”?
Kuna see lett meenutab tõesti teatud mõttes baariletti, siis on selline seos mõistetav. Seega ei näe ma selles suurt probleemi, kuna nimetus tuleneb ennekõike visuaalsest ning mitte sisulisest sarnasusest.
Kas tulevikus on plaanis rajada veel sarnaseid modifikatsioone koolimajja?
Lähitulevikus ei ole me plaaninud täiendavaid muudatusi. Aga loomulikult peame olema valmis kooli füüsilist keskkonda kohandama, kui elulised olukorrad meilt seda nõuavad.
Kui hästi on koolipere selle vastu võtnud ning kui palju see on seganud erinevaid tegevusi aatriumis?
Vastuvõtt on olnud kahetine. Kuna tegu on üpris massiivse lahendusega, siis sööb see ära osaliselt seda ruumi, mida kasutasime seni tantsutundide tarbeks kui ka aktusteks. Osad õpetajad on öelnud, et see sööb liiga palju hoovi vaadet ära.
Teisalt on tore näha, et nn ,,letti” kasutatakse aktiivselt ja sellel on oma lisaväärtus. Aga mis kõige peamisem – liikumisraskustega koolipere liikmed saavad nüüd tõesti lihtsamini kooli hoovi. See oli eesmärk ja seda täidab antud kaldtee vaieldamatult väga hästi.