Kevin Jürgen, III MF
Emakeelenädalat peetakse tavaliselt esmaspäevast reedeni, kuhu sisse jääb ka Kristjan Jaak Petersoni sünnipäev, mida tähistatakse emakeelepäevana. Sellel aastal toimus emakeelenädal 11. – 15. märtsil, mis pakkus kõigile huvistele tegevust ja tuletas meelde eesti keele ajalugu, tähtsust ja vajalikkust.
Esmaspäevast alates sai 1. tunni alguses ära arvata raadiost kõlava luuletuse autor ning vastus tuli viia rühmadel pärast 1. tundi raamatukokku. Nagu ikka, sai teoseid kuulata esmaspäevast reedeni. Nädala kuulamisülesannetes loeti ette Juhan Liivi, Juhan Viidingu, Artur Alliksaare, Doris Kareva ning Artur Adsoni luuletusi. Kusjuures kõige paremad äraarvajad olid I HK-st. Kahjuks paljudes klassides oli raadiotel hääl maha keeratud, mille tõttu paljud ei kuulnud esitatavat luulet. Korraldajad andsid lubaduse, et järgmine aasta kindlasti kontrollivad üle enne emakeelenädalat.
Teisipäeval oli lisaks raadio kuulamisele võimalik II aasta rühmade parimatel osaleda Meediamulli finaalis, mille küsimused koostati 4. – 11. märtsi Postimehe ja Sakala väljaannetest. Esimese kohta saavutas II MF-i klassi õpilaskond, kuhu kuulusid Ingel Madleen Tiitus, Johanna Madleen Lond, Marleen Uha ning Airo-Sten Maalmeister. Teist ja kolmandat kohta jäid jagama II MA ja II SO.
Emakeelepäeval avanes kõigil võimalus panna proovile oma õigekirjaoskus Vikerraadio e-etteütluses. Maakonna õpilased tulid ka kokku, et õigekirjavõistlusel osaleda. Maakondliku võistluse parimad olid Merilin Haasma, kes saavutas ka üldvõitja tiitli, Kertu Kändla ning Miina Ronk. Teised suurepärased kirjatundjad ja parimad on leitavad kooli teabekirjast nr 25-412.
Üleriigiline etteütlus toimus 17. korda ning kokku jõudis Vikerraadiole 10 864 vastust. Järgnevalt on välja toodud tekst, mida esitati sellel aastal nii otse raadiost kui ka telekast:
,,Kas pole teps mitte kihvt, et haridus- ja teadusministeerium paikneb Tartus Munga tänaval?
Seal, ülikooli peahoonest mõne kukesammu kaugusel tuleb pedagoogikaalased otsused langetada kivisse raiutud imposantsete kultuuriheeroste märksa pilgu all.
Peeter Põllu, esimese haridusministri rühikas selg tuletab meelde koolmeistrite määravat osatähtsust ühiskonnas ning üksisilmi teineteist jälgivad Kreutzwald ja Kalevipoeg kõrvu oskarlutsuliku kaine literaadipilguga ei lase unustada eesti vaimuilma alusväärtusi.
Vahest peaks valitsusegi Stenbocki majast rahvusülikooli akadeemilisse mõjuvälja kupatama – nii oleks võimukandjatel ehk mahti ilmavaate turgutamiseks linnaraamatukogust kübekene tarkust nõutada või Tartu kunstimuuseumis kultustaieseid nautida.
Too Pisa torni sarnane majamürakas võib tekitada muidugi äraspidise tunde, et Emajõe Ateenas on alalõpmata midagi viltu.”
Samuti esines Viljandi Gümnaasiumis kirjanik ja semiootik Valdur Mikita teemal ,,Keelest ja meelest”. Enne teda esines kooli draamastuudio, kes esitasid Lydia Koidula luuletusi, mille järel õpetaja Vilma Härmik luges ette Mikita ,,Sõida tasa üle silla”. Loeng ei kestnud väga kaua ning esitus oli haarav ja kaasakiskuv, kuna ei räägitud ainult ühest kindlast teemast, vaid mitmest. Juttu oli Pii-päevast, keele ilust, uutest sõnadest, pärimustekstidest, õpetlikest lugudest ja meeleoludest.
Reedel, 15. märtsil toimus III aasta võistkondadele keeleteemaline Kahooti viktoriin, kus õpilased panid proovile oma teadmised eesti keele ajaloost ja said teada uusi huvitavaid fakte. Esimese koha saavutas III VÕ võistkond, kuhu kuulusid Merilii Lõsjuk, Heleri Jaska ja Birgit Takk. Teise koha saavutasid III HK ning kolmanda III MF.
Emakeeleõpetajad soovisid ka organiseerida I aastale Raamaturocki, kuid projektitaotlusele polnud õigeks ajaks veel vastust tulnud. Siiski avaneb võimalus selleks võibolla aprillis või mais. Selle aasta emakeelenädal tegi kindlasti paljudele rõõmu, et meil ühtse rahvana on oma keel ja ajalugu, ja pakkus tegevusi, millega arendada oma keeletaset ja tunda paremini igapäevast keelepruuki.