30. jaanuaril, kirjanik A. H. Tammsaare 145. sünniaastapäeval tähistati eesti kirjanduse päeva Eestis esimest korda riikliku tähtpäevana. Riigilipp oli meie kooli aatriumis ja vahetundides kõlasid kooliraadiost õpilaste esituses Tammsaare eri teoste tekstid. Kooli raamatukogus oli vastav näitus.
VG-s osales eesti kirjanduse päeva tähistamisel mitme õppesuuna noori. Päeva üks korraldajaid Aili Kiin meenutas alustuseks riikliku tähtpäeva eellugu 5 aasta tagant, kui tähistasime oma kolmeliikmelise delegatsiooniga koos teiste koolidega Estonia teatris Tammsaare 140. sünniaastapäeva. Kuulasime seal huvitavaid ettekandeid ja saime osa näitlemisest. Emeriitprofessor Rein Veidemann pidas sütitava kõne, milles kõlas eesti kirjanduse päeva üleriigiliseks tähtpäevaks kuulutamise idee. Saalitäis rahvast tõusis püsti ja aplodeeris, ka tollased õpilased, nüüd meie kooli vilistlased Eva-Maria Riive ja Kermo Laan elasid tuliselt kaasa sellele lipupäevaks kuulutamise mõttele. „Tänaseks on sõnad teoks saanud – Eesti lipp lehvib Tammsaare 145. sünniaastapäeval ja jääb nii, kuni on Eesti riik ning selle tähtpäevade kalender.“ (R. Veidemann)
On väga kohane, et eesti kirjanduse päev toimub alati Tammsaare sünniaastapäeval, sest suure eepiku looming pakub tugevaid ja ajatuid tüvitekste. Aili Kiin meenutas noortele mõne lausega ka Tammsaare 100. sünniaastapäeva tähistamist, mis haaras samuti kõiki koole, kirjandusasutusi ja teatreid, nii et igal teatril oli oma etendus ja saime hea ettekujutuse lavastustest ja Tammsaare tõlgendustest.
Meie kooli eesti kirjanduse päeva aktusel said õpilased ja õpetajad osa muusikalisest tervitusest, mille esitasid Eliise Pikk ja klaveril saatis Merilii Lõsjuk – kõlas laul „Nii vaikseks kõik on jäänud“ (Ernst Enno sõnad, helilooja Rein Rannap). Õpilaste juhendaja oli Aare Külama.
Mõtteid raamatutest ja kirjandusest ning mehe ja naise erinevustest ja sarnasustest lugesid ette VG teatristuudio III aasta õpilased Kertu Soomets, Jete Liisa Kiik, Sandra Plakk ja Kaupo Kruusmäe. Õpilasi juhendas Silvia Soro.
Kirjanduspäeva ilmestasid ka meie kooli õpilaste luuletekstid – noorte omalooming. Üllatuslikult huvitavaid luuletusi kuulsime nelja noore autori esituses: Hella Õitspuu, Triinu Kree, Kaira Kääpa ja Kertu Kändla.
Eesti kirjanduse päeva juhtides soovitas Aili Kiin kõigil kuulajail lugeda Rein Veidemanni värskelt trükivalgust näinud esseed „Milleks meile (eesti) kirjanduse kaanon?“. Autor liigub seal sujuvalt Viivi Luige Sirbis (9. XII 2022) avaldatud mõteteni: „Kohustusliku kirjanduse kadumisest avameelselt rääkida on viimane aeg, sest see ei puuduta tegelikult mitte ühte kitsast valdkonda, mille nimi on kirjandus, vaid see puudutab rahva olemasolu vundamenti ja mõtet. Rahvuskultuuri.“ Ning lisab: „Kohustusliku kirjanduse mõte on liitmine, ühendamine, eneseteadvuse tõstmine. /—/ On ääretult oluline, et kõik eesti lapsed tunneksid ühtesid ja neidsamu autoreid ja tekste, niinimetatud tüvitekste. See ühendabki meid rahvaks.“
Järgnevaks mõttevahetuseks enam aega ei jätkunud, kuid publiku tugev aplaus andis märku, et mõistetakse, miks kirjanik Viivi Luik kutsub meid tüvitekstide lugemise, mõtestamise ja nende üle arutlemise juurde.
Eesti kirjanduse päeva korraldajate nimel Aili Kiin
מסקרן דיון בהחלט שווה תגובה. אני מאמין כי אתה צריך לפרסם יותר על זה נושא, זה לא יכול להיות להיות טאבו עניין אבל בדרך כלל אנשים לא לדון כזה נושאים . אל הבא! איחולים!!