Zooloog õpetab bioloogiat

Anete-Marleen Siimon II LR

Õpetaja Karmen Tiit on esmapilgul üks tagasihoidlik bioloogiaõpetaja, kuid temas on peidus palju huvitavat – otsustasin selles ka ise veenduda. Nii istusimegi maha ning ma pärisin natuke tema elu ja töö kohta.

Kuidas leidsite tee õpetamise juurde?

See oli natukene juhus, et mind kooli kutsuti. Tollel hetkel ma otsisin just parasjagu ülikooli kõrvalt tööd ja siis sattusingi kooli õpetajaks.

Olete sel aastal ka esimest korda rühmajuhendaja. Kuidas on muljed siiani? Miks otsustasite selle teekonna ette võtta?

See on põnev ja teistsugune väljakutse. Omamoodi kogemus on igapäevaselt hoida kätt pulsil 36 õpilasel. Otsuse vastuvõtmine, et ma võin nüüd seekord olla rühmajuhendaja, oli seotud sellega, et mu töökoormus seoses bioloogiatundidega vähenes oluliselt.

Teisel poolaastal hakkate andma ka valikainet ,,Inimese anatoomia ja füsioloogia”, mis osutus registreerujate arvu poolest äärmiselt populaarseks. Kas teete seda esimest korda ning kust tuli selline idee?

Ma olen selle kursuse välja töötanud juba eelmises koolis, kus ma töötasin, ka seal andsin sellist ainet. Siin koolis on väga palju noori, kellel on ikkagi see mõte, et pärast kooli meditsiini või sellega seonduvat valdkonda õppima minna. Tundus, et see on vajalik, võiks seda teha. See selgus, kui ma sel aastal sisseastumisvestlustel olin.

Uurisin ka välja, et olete meie kooli ainus doktorikraadiga õpetaja. Mis teemal tegite oma doktoritöö?

Minu doktoritöö teema sai alguse juba magistrantuuris. Ma olen hariduselt zooloog. Olen spetsialiseerunud just imetajate peale ja minu konkreetne uurimisobjekt oli kährikkoer. Kährik on Eestis võõrliik ja siis tundis ka riiklik keskkonnaministeeriumi ja keskkonnaameti tasand huvi selle teema vastu, milline selle looma käekäik Eestis on. Mina uurisin toitumist, kuidas nad siin liiguvad, kui suuri piirkondi nad vajavad, et tegutseda. Vaatasime uurimisrühmaga, et milliseid parasiite neil esineb ja kas mõned neist võivad ka inimestele ja teistele loomadele ohtlikud olla.

Pildil on näha, kuidas kährikkoerale pannakse raadiokaelust kaela ümber (õpetaja Karmen vasakul).

Kas innustaksite ka teisi inimesi doktorikraadi omandama ja kellel seda teha tasuks?

Doktoriõpe on kahtlemata raske, see sobib inimesele, kes suudab iseseisvalt töötada ja ennast distsiplineerida. Doktoriõpe ei sarnane igapäevaselt kuidagi sellega, kuidas me siin koolis funktsioneerime. Meil ei ole etteantud päevakavasid. Sulle on öeldud näiteks, et oktoobriks peab olema sul see asi tehtud ja ise tead, kuidas sa selle siis ära teed, abi saad ainult oma juhendajatelt. Tuleb olla hästi iseseisev ja loomulikult tuleb tahta seda kõike, see on väga raske, aga kõik on mõtlemises kinni. Mõelda võib ju ka niimoodi, et sa saad neli või rohkemgi aastat tegeleda mingi väga spetsiifilise asjaga millega mitte keegi mitte kusagil maailmas ei tegele ja see tõesti sulle meeldib ka, see on äge. 

Kas tunnete muret reaalainete käekäigu pärast, kuna Eestis on suur õpetajate põud, aga eriti just reaalainete osas?

Noh, jah, mitte et ma nüüd igapäevaselt meeletult mõtleks, muretseks selle üle, aga ilmselgelt see probleem on olemas. Kui meiesugustel koolidel on hästi, et tõesti tulevad koolitatud õpetajad, siis väiksemates koolides, kus ma olen ka ise töötanud, on see suur-suur probleem. Erialase haridusega inimesi kooli saada on ikka probleem. See probleem on kestnud nii pikka aega, et on juba kummaline, et pole leitud lahendust.

Kas teil on mõni tegevus või hobi, millega teile väljaspool kooli tegeleda meeldib?

Hetkel läheb kogu vaba aeg lapse kasvatamisele peale, mul on väike laps kodus. Mõnikord harva jõuan natukene lugeda midagi peale ajalehtede, aga muidu suurt küll ei midagi. 

Kas teil on mõni film või raamat, mida soovitaksite ka teistele?

Raamatutest loen viimastel aastatel väga vähe ilukirjandust ja rohkem sellist ainekirjandust. Mulle endale meeldivad väga uued, ikkagi bioloogiliste süsteemidega seotud raamatud, näiteks ,,Võluv soolestik”, see on ka väga populaarseks osutunud. Autor on küll kirjutatud sellisest imelikust asjast, et mis meil siin sees toimub ja kuidas see kõik välja tuleb ja kes meil elavad seal, aga ta on väga hästi kirjutatud. Selle üle on küll väga hea meel, et selline teaduslikus mõttes korrektne info on suudetud panna mitmetesse raamatutesse niimoodi kirja, et inimene, kes ei ole erialaspetsialist, saab ka aru ja hakkab kaasa mõtlema, see on väga tore. Bakterite kohta on ka olnud mitmeid raamatuid ja evolutsiooniraamatud on väga huvitavad, just ükspäev lugesin näiteks Horisondist artiklit mitokondrite kohta. Loetud kirjandus on rohkem ikka bioloogia poole kalduv, ütleme nii.

Kas teil on mõni lemmiktaim, -loom või muu eluslooduse osa?

Mina armastan imetajaid juba lapsepõlvest peale, mulle on kõiksugused imetajad väga meeldinud, aga hetkel mul on endal kodus kass ja siis on hea tema peal oma pingeid maandada, aga mulle meeldivad ka kõik muud loomad ja kui ma saaksin, siis ma käiksin kogu aeg loomaaias, näiteks iga päev jalutamas, see on väga äge keskkond. 

Kui saaksite olla ükskõik milline loom, siis kes te oleksite?

Inimene on hea olla, meil on mugav elukeskkond, mille me oleme loonud endale. Vabas looduses pead sa ju kogu aeg mõtlema sellele, kust saad süüa, et keegi ei ründaks. No ei tea, isegi ei oska valida kedagi välja. Inimene on väga mugav olla. Jään inimloomaks.

Kas teil on mõni täitumata unistus ja mis see on?

Vanusega on tekkinud see asi, et väga palju ei unista, kindlasti on mingisugused eesmärgid. Mulle väga meeldiks, kui saaks nii elada, et keegi maksaks n-ö elu kinni. Ma läheksin kindlasti ülikooli tagasi ja õpiks veel midagi põnevat. Paraku täiskasvanuna on see, et inimene peab ise tööl käima.

Välitööd, täpsemalt telemeetrilised uuringud. Õpetaja Karmen määrab raadiokaelusega kindlaks kährikkoera asukohta.

Õpetaja Karmen on rõõmsameelne ja energiline ning tegeleb paljude erinevate asjadega. Lisaks kõigele armastab ta imetajaid ning just see ehk ongi ühe õige zooloogi põhieelduseks. Nagu ka intervjuust välja tuleb, meeldib talle esitada endale väljakutseid ja proovida uusi asju.